Keskkonnafondist toetatud projektid

EKOenergia Keskkonnafond on vanem kui EKOenergia võrgustik ja EKOenergia märgis. EKOenergia võrgustik võttis üle juba olemasoleva fondi Soome elektri ökomärgiselt, mida haldas Soome Looduskaitse Assotsiatsioon.

Keskkonnafond on alates 2009. aastast annetanud kokku 666 000 eurot järgmistele projektidele:

  • Vihtijoki jõe taastamine, Lõuna-Soome €50 000
  • Kaakon Jokitalkkari – “The River Janitor of South Eastern Finland” €10 000
  • Murronjoki jõe taastamine, Kesk-Soome €73,000
  • Saaristomeri piirkonna jõgede taastamised, Edela-Soome €15,000
  • Norina jõe taastamine, Läti €4,000
  • Mustionjoki projekt, Soome €150,000
  • Projekt: “Small streams make big rivers”, jõgede taastamine Ostrobotnias, Soome €100,000
  • Kalade rände toetamine Kainuus, Soome €15,000
  • Pielineni lõhe ja forelli projekt, Soome €5,000
  • Regulated Rivers Research Program, Soome €150,000
  • Murronjoki jõe taastamine, Soome €50,000
  • Vuoksi jõe kudemisalade taastamine, Soome €50,000
  • Angerja rände lihtsustamine Göta Älv jões, Rootsi €44,000

Vihtijoki jõe taastamise projekt – Lõuna-Soome

Virho project Finland

Töölised hoos Vihtijoki jõel

EKOenergia rahastas Virho Vihtijoki jõe taastamise projekti 50 000 euro suuruse annetusega 2016.aastal. Projekti eesmärk on parandada Vihtijoki jõe seisukorda nii, et lõhe saab jälle jões elada ja kudeda. Pikem eesmärk on teha Vihtijoki jõest eeskuju jõgede taastamise projektidele Soomes.

Vihtijoki jõgi on halba olukorda sattunud varasema puidu transpordi tõttu jõel. Selle kõrvalojad on blokeeritud ja jõel on olnud mitu hüdroelektrijaama. Viimane jaam pandi hiljuti kinni, et kaasa aidata forellipopulatsiooni taastumisele jões. Vajalik on veel jõele ehitada 2 või 3 kalapääsu.

„Virho on teinud taastamistöid Vihti jõel kümmekond aastat. Toetus EKOenergialt toob taastamistööd uuele tasemele. Praktikas tähendab see seda, et me saame tõsimeeli hakata taastama jõe põhilist voolukanalit,“ ütleb Markus Penttinen Virhost.

2016. aastal avatakse blokeeritud kõrvalojad. Lisaks viiakse vette kive, mis pakuksid varju noortele kaladele ja luuakse kruusaga uued kudemisalad. Tööd tehakse suures ulatuses ära vabatahtlike abiga. „Me oleme käsitsi ja kelkudega toonud taastatavatele aladele juba üle 80 tonni kive ja kruusa.“ Ütleb Penttinen. See raske töö saab tasustatud sügisel, kui lõhed leiavad kudemiseks taastatud alad.

Taastamine on kasulik forellile, kuid ka teistele kudemiseks rändavatele kaladele ja krabidele. Loodetavasti saab tulevikus jõkke tagasi tulla tõsiselt ohustatud magevees elav ebapärlikarp. Kõrvalojade avamisega suureneb elurikkus ja jõesäng saab tagasi oma loomuliku oleku. Lisaks tehakse tihedat koostööd maaomanikega, et tõsta teadlikkust sellest, kuidas majandada metsa ja põllumajandustootmist niimoodi, et see oleks sobiv jõe ökosüsteemile.

Kõik inimesed saavad kaasa lüüa töögruppides Vihti jõe taastamisaladel. Augusti lõpus toimub avalik üritus Soome looduse päeval.

Kaakon jokitalkkari – “Kagu-Soome jõesanitar”

River-restoration_E_K_Kalatalouskeskus_Muurikkalan_myllykoskiKaakon jokitalkkari, Kaakon jokitalkkari „Jõesanitari“projekti eesmärgiks on taastada lõhe populatsioonid Kagu-Soome vetes. Projekt jätkub igal aastal ja selle plaan ja graafik pannakse paika vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja rahastusvõimalustele.

EKOenergia Keskkonnafondi abiga (10 000 € 2015. aastal) tehakse taastamistöid hüdroelektrijaamade tammide juures, mis takistavad kalade rännet. Projektis uuritakse jõgede keskkonnatingimusi ja tulemusi kasutatakse, et jõe seisundit parandada. Projekti teostab Lõuna Karelia kalastuskeskus koostöös Kymenlaakso kalastuskeskusega.

Loe lisaks!

Murronjoki jõe taastamine Saarijärvis, Soome

Keskkonnafond on kokku investeerinud 73 000 eurot Murronjoki jõe taastamisse Saarijärvis, Kesk-Soomes. Projekti eesmärk on tuua forell ja jõevähk tagasi jõkke. Annetatud raha tuleb EKOenergia märgisega hüdroenergiast, mida müüb energiaettevõte Vattenfall.

Murronjoki jõge on palju mõjutanud puidu transport mööda jõge, kalakasvatus, metsandus, põllumajandus ja üleujutuste kontroll. Leuhunkoski and Hietama hüdroelektrijaamad takistavad forelli rännet jões. Saarijärvi forelli teekond sõltub niisiis kalakasvanduste tegutsemisest.

Taastamistöid tehti viimati 2015. aastal. Jõkke pandi kive ja kruusa, et teha see sobivaks elupaigaks forellile ja vähile.

Publikatsioonid: Murronjoen valuma-alueen puroinventointi 2012

Saaristomeri piirkonna jõgede taastamised, Edela-Soome

Valonia on jätkusuutlikku arengu ja energia keskus Edela-Soomes. Selles projektis taastati Saaristomeri jõgikonna jõgesid: Kuninkoja, Paimionjoki, Uskelanjoki ja Kiskonjoki-Pernionjoki. Valonia on eriliselt keskendunud väga ohustatud forelli elupaikade parandamisele. Taastamistööde käigus loodi forellile kudemisalad ja eemaldati rändetakistused. EKOenergia rahastas projekti 2015. aastal 15 000 euroga.

Taastamistööde kõrvalt on Valonia teinud kalapopulatsioonide uuringuid elektrilise meetodiga, jälginud veekvaliteeti ja uurinud jõestike olukorda. Lisaks sellele on nad uurinud forelli kudemisalasid, kogunud andmeid ja jälginud taastamistööde tulemusi. Esialgsed tulemused on paljulubavad. Kogutud andmeid kasutatakse uute taastamisalade valikuks.

Lisaks korraldas Valonia avaliku ürituse, kuidas edendada vete olukorda Kagu-Soomes. Oluline projekti osa on olnud vabatahtlike kaasamine. Projekti jooksul on Valonia kokku toonud laia võrgustiku inimestest, kes on huvitatud jõgede taastamisest.

Norina jõe taastamine, Läti

Dam_removal_norina

Tammi eemaldamine, Norina jõgi

Norina jõgi Põhja-Lätis on umbes 11 kilomeetrit pikk ja Salaca jõe vasakkaldal asuv lisajõgi. Jõgi asub Salaca oru looduspargis. Norina jõe taastamise projekti rahastasime Keskkonnafondist 2015. aastal 4000 euroga.

Lõheliste rändeteede taastamine Norina jõel on eriti oluline, kuna Salaca jõgikond on Läänemere produktiivsuselt neljas lõheliste kudemispaik. Eeldatavalt kasutab Norina jõge kudemiseks kõige enam meriforell.

Taastamistööd leidsid aset endisest veskist kuni Norina jõe ja Salaca jõe liitumiskohani. Taastamistööd lõppesid 15.10.2015 puhastustöödega.

Projektiga töötasid Lätimaa Looduse Fondi esindajad, kes koordineerisid taastamistöid, Looduskaitse nõukogu ja teised looduse sõbrad. Koristustööde käigus lõhuti endine veskitamm, mis laseb lõhilastel mööda jõge ülesvoolu kudemisaladele rännata. See oli ajalooline hetk, sest juba 100 aastat ei olnud kaladel võimalik tammi tõttu ülesvoolu minna.

Vajuta siia, et näha pilte taastamistöödest.

Vajuta siia ja siia, et näha kahte Youtube’i videot taastamistöödest (läti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Algselt näidati Läti televisioonis).

Mustionjoki projekt

Mustionjoki jõgi kuulub Karjaanjoki jõgikonda ja asub Uusimaa maakonnas Lõuna-Soomes. See saab alguse Lohjanjärvi järvest ja suubub Pohjanpitäjälahti lahte. Jõe pikkus on 25 kilomeetrit. Jõel on neli hüdroelektrijaama (Åminnefors, Billnäs, Peltokoski ja Mustio), mis takistavad kalade rännet jõkke. Ohustatud ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) populatsioon jões vajab rändavaid lõhilasi, et need tooksid ebapärlikarbi vastsed tagasi ülesvoolu.

Lisaks paljunevad selles piirkonnas mitmed teised haruldased ja ohustatud liigid, nagu näiteks paksukojaline jõekarp (Unio crassus), haruldane vetikas (Hildenbrandia rivularis) ja jäälind (Alcedo atthis). Mustionjoki jõgi on looduskaitseliselt tähtis ka seetõttu, et seal piirkonnas on ikka veel alles mitmeid looduslähedasi ojasid. Jõgi on osa Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikust.

150 000 eurot EKOenergia toetust on kasutatud to conduct a multi-criteria assessment of the River Mustionjoki, võrreldes erinevaid meetmeid, kuidas parandada magevee ebapärlikarbi ja lõhe populatsioonide olukorda. Hindamise tulemus aitab otsustada, milliseid samme järgmisena astuda, sealhulgas kalapääsu ehitamine.

Rohkem infot projektist (soome keeles):, www.sll.fi/mustionjoki.

EKOenergi alustas ka tarbijakampaaniat, et edendada Mustionjoki jõe kalapääsude projekte. Kampaania nimi on Kalapääsude elekter. Rohkem informatsiooni kampaania kohta on siin.

Publikatsioonid:

“Projekt „Brooks lead to stream”

Illustration_river_restoration_FANC_FinlandProjekt „Puroista syntyy virta” parandas lõhe rände- ja sigimistingimusi Isojoki-Lapväärtinjoki (Pohjanmaa) ja Karvianjoki (Satakunta) piirkonnas. Projekt sai 100 000 eurot toetust Nordic Green Energy EKOenergia müügist.

Projekti majandas Soome Looduskaitse Assotsiatsioon.

MRohkem informatsiooni projekti kodulehelt (soome ja rootsi keeles)

Publikatsioonid: Lõpparuanne  (pdf soome ja rootsi keeles)

Kainuu siirdekalade populatsioonid – Kainuun vaelluskalahanke

kainuun vaelluskalahankeEKOenergy kaasrahastas 15 000 euroga EL ERDF Operational Program projekti Kainuus Soomes.

Projekti koduleht (soome keeles)

Publikatsioonid:

Pielineni sisevete lõhe ja forell

pielinen mapEnne hüdroelektrijaamade ehitamist oli sisevete lõhe kohalikele inimestele oluline elatusallikas. 17.sajandi lõpul kasutati seal juba traditsioonilist Soome tammiga kalastamise meetodit, millel ei olnud suurt mõju kalade kudemisele. Saimaa lõhe kudes Pielisjoki jões ja Koitajokis, samal ajal kui Pielineni populatsioon kasutas kudemiseks Lieksanjoki jõge.

Projekti eesmärk on tuua anda lõhele tagasi selle loomulik elutsükkel.

EKOenergia kaasrahastas 5 000 euroga EU ERDF Operational Program projekti Põhja-Kareelias, Soomes. Projekti kogumaksumus oli 432 100 eurot.

Projekti kodulehekülg (soome keeles)

Soome jahinduse ja kalanduse uurimisinstituudi jõgede uuring

iijoki_radiotelemetriaEKOenergia kaasrahastas 150 000 euroga uurimisprogrammi, mida viis läbi Soome jahiloomade ja kalanduse instituut. Uurimusprogrammi kogumaksumus on 1,4 miljonit eurot. Uurimisteemad on:

  • Rändeteed ja siirdekalade populatsioonide taastamine
  • Jõgede taastamise ja vesikonna maakasutuse mõju kalapopulatsioonidele
  • Siirdekalade populatsioonide taastamise sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised mõjud.

Projekti kodulehekülg inglise keeles

Publikatsioonid:

Vuoksi jõe kudemisalade taastamine, Soome

Vuoksi jõgi asub Karelia Isthmusi põhjapoolseimas osas. See kulgeb Saimaa järvest Kagu-Soomes Ladoga järve Loode-Venemaal. Jõgi suubub Ladoga järve kolme haruna, kõige vanem põhiharu põhjas Priozerskis (Käkisalmis), väiksem haru mõni kilomeeter sellest põhja pool ja uus lõunapoolne haru suubub 50 km kagusuunas järve Burnaya jõena (soome keles Taipaleenjoki). Viimasest on saanud vooluhulka arvestades põhisäng.

Vuoksi jõel on kaks hüdroelektrijaama Soome alal – Tainionkoski (62 MW) ja Imatra (170 MW) – ja kaks hüdroelektrijaama Venemaa alal – Enso-Vallinkoski (100 MW) ja Lesogorsk/Rouhiala (100 MW).

Projektiga taastatakse forelli ja harjuse kudemisalad Tainionkoski ja Imatra hüdroelektrijaamade vahel. Taastamiste kogumaksumus oli 50 000 eurot.

Göta Älv angerja rändeteede projekt, Rootsi

lillån news cutEKOenergia toetas Göta Älv anderjate rändeteede projekti 44 000 euroga (375,000 SEK). See raha tuli Keskkonnafondi energiaettevõtte Vattenfalli hüdroelektrijaamade toodetud elektri müügist Soomes. Projekti ülevaatajad on Bra Miljöval märgis ja Naturskyddsföreningen, mis on Rootsi suurim mittetulunduslik keskkonnaorganisatsioon.